Üheskoos probleemide lahendamine 2010-ndatel

Euroopa Liit pidi tegelema uute probleemidega, mis ulatusid majanduskriisist Brexitini. Kuidas reageerisid sellele valijad?

2014: kampaania „Ajad on teised. Osale. Otsusta. Mõjuta.“  

2013. aastal ühines liiduga Horvaatia ning selle kodanikud said nüüd esimest korda Euroopa Parlamendi valimistel hääletada.

Need valimised olid esimesed, mis toimusid pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Käivitati uus esikandidaatide süsteem, mille kohaselt oli kõige rohkem hääli saanud Euroopa Parlamendi fraktsioonil õigus valida järgmine Euroopa Komisjoni president. Arvestades, et Euroopa kodanike demokraatlik hääl mõjutab otseselt komisjoni presidendi valimist, osalevad iga erakonna esikandidaadid valijate veenmiseks teledebattidel, intervjuudel ja rahvakogunemistel.  

Liikmesriikides tekkis majanduslik seisak. EL aitas suure võlakoormusega riikidel kriisiga toime tulla, et kaitsta euro stabiilsust ja hoida ära euroala lagunemine. Euroopa Parlamendi finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjon avaldas soovitused, kuidas EL peaks olukorrale reageerima. Euroopa Liit käivitas 2013. aastal parlamendi toel noorte tööhõive algatuse, mille eesmärk on võidelda noorte töötuse vastu piirkondades, kus probleem on kõige suurem.

2012. aastal lükkas parlament tagasi vastuolulise võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) ja oli ühte meelt kriitikutega, kelle väitel ohustasid mõned lepingu internetipiraatluse sätted kodanike vabadusi. 

Euroopa Parlament ja Ukraina parlament kirjutasid alla assotsieerimislepingule, mis pani aluse ELi ja Ukraina tihedatele poliitilistele suhetele ja majandusintegratsioonile. Maailma sündmustest leidis Euroopa meedias kõlapinda 2011. aastal alguse saanud araabia kevad ning Süürias alanud kodusõda.