Euroopa Liidu laienemine 2000-ndatel

Euroopa Liiduga ühines 12 uut riiki, eurost sai seaduslik maksevahend ja allkirjastati Lissaboni leping. ELi jaoks oli tegemist tähtsa kümnendiga. Mis sütitas eurooplasi uutel parlamendivalimistel hääletama? 

2004: Euroopa suurim laienemine

2004. aastal osales Euroopa Parlamendi valimistel suurim arv riike. Kümme uut liikmesriiki olid Küpros, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. 

Euroopa Liidu töölaual olid mitmed teemad. 2000. aasta detsembris pidulikult välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestati kodanike põhiõigused ja vabadused.

2002. aastal võeti 12 liikmesriigis käibele euro. 

Poliitikakujundajate olulisim eesmärk oli valmistada Euroopa Liit tulevasteks katsumusteks ette. 2001. aastal allkirjastatud Nice'i lepinguga reformiti liidu institutsioone, et valmistuda Ida-Euroopa riikidesse laienemiseks ja suurendada Euroopa Parlamendi kaasotsustamisvolitusi. Parlamendiliikmed osalesid aktiivselt Euroopa tuleviku konvendi töös, mille tulemusena valmis 2003. aasta juulis Euroopa põhiseaduse eelnõu. Pärast 2005. aasta mais ja juunis Euroopa põhiseaduse lepingu üle korraldatud kahe referendumi läbikukkumist kujunes sellest välja Lissaboni leping. 

2009: toimetulek majanduskriisiga

2009. aasta parlamendivalimistel osalesid ka Bulgaaria ja Rumeenia, kes ühinesid Euroopa Liiduga 2007. aastal.

2008. aasta majanduskriisiga silmitsi seistes said valimiskampaania ajal kõige enam tähelepanu majandusküsimused, kuid huvi pakkusid ka tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkond. Samamoodi meelitas kodanikke hääletama võitlus kliimamuutuste ja energiaprobleemidega.

Parlament oli vastu võtnud teenuste direktiivi, et parandada ELi teenuste ühtse turu toimimist. Kodanike valitud parlamendiliikmetel oli oluline osa selles vastuolulises küsimuses kompromissi saavutamisel.

Samal ajal allkirjastati Lissaboni leping, millega koos jõustus ELi põhiõiguste harta. Nüüd oli liikmesriikide ülesanne leping ratifitseerida.

Euroopa Parlament hakkas andma välja auhindu, mis kannavad endas tugevat Euroopa vaimu. LUXi publikuauhinnaga tunnustab parlament alates 2007. aastast filme, mille temaatika leiab kõlapinda kogu Euroopas. Alates 2008. aastast tunnustatakse eurooplaste märkimisväärseid saavutusi Euroopa Kodaniku auhinnaga. Karl Suure Euroopa noorteauhinnaga tõstetakse alates 2008. aastast esile noorteprojekte, mis edendavad teineteisemõistmist nii Euroopas kui ka laiemal rahvusvahelisel tasandil.