Näitus
Euroopa vormimine
2019: kampaania „Seekord lähen valima!“
Mis köitis valijaid 2019. aastal?
ELil oli oluline osa COP21-l vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppes, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet terves maailmas ja hoida seeläbi ära ülemaailmse keskmise temperatuuri ohtlik tõus. Parlament mõjutab oluliselt seda, millist lähenemisviisi Euroopa Liit läbirääkimistel kasutab ning millised liidu õigusaktid pärast seda vastu võetakse.
2015. aasta pagulaskriisi ajal suunas EL oma tähelepanu peamiselt varjupaigasüsteemi reformimisele ja liidu välispiiri tugevdamisele.
Pariis, Brüssel ja mitmed teised Euroopa linnad sattusid Islamiriigi koordineeritud terrorirünnakute sihtmärgiks. Euroopa Liidu liikmesriigid astusid neile ühiselt vastu ning tugevdasid piirikontrolli, edendasid luureteenistuste vahelist koostööd ja töötasid radikaliseerumise ennetamise nimel.
2016. aastal toimunud Brexiti referendumil hääletas napp enamus selle poolt, et Ühendkuningriik astuks EList välja.
Euroopa Liidus kaotati rändlustasud, et tarbijad saaksid kasutada oma mobiiltelefone ka teistes liikmesriikides viibides, ilma et sellega kaasneksid lisakulud.
2016. aastal loodi Euroopa solidaarsuskorpus, millega asendati senine Euroopa vabatahtlik teenistus, et Euroopa noortel oleks veelgi rohkem võimalusi osaleda kogukondadele kasulikes projektides kas kodu- või välismaal.