Näitus
Euroopa Parlament seisab kindlalt Euroopa Liidu demokraatlike põhimõtete eest ja pühendus juba varakult inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele. Ametlikult kinnitas Euroopa Parlament sellist seisukohta 1975. aastal, kui Helsingis võeti vastu Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakt. Samal aastal tunnustas Euroopa Parlament avalikult otsust anda Nobeli rahupreemia füüsikule ja teisitimõtlejale Andrei Sahharovile, kes aitas 1970.
Aastal asutada Nõukogude Liidus inimõiguste kaitse komitee. Samuti mõistis parlament korduvalt hukka Sahharovi pagendamise ja otsuse mitte lubada teda Oslosse auhinda vastu võtma. Parlament nõudis, et Sahharov vabastataks ja et tal lubataks koos abikaasaga Nõukogude Liidust lahkuda. Kõne all oli isegi Sahharovile parlamendis sümboolse tühja istekoha eraldamine.
- aastal toimusid Euroopa Parlamendi esimesed otsesed valimised, misjärel seadsid parlamendiliikmed inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja arengu oma poliitiliseks prioriteediks. Sellest ajast saadik on selles valdkonnas igal aastal vastu võetud üha enam resolutsioone. 1984. aastal asutati parlamendi poliitiliste küsimuste komisjoni juurde inimõiguste allkomisjon. See jätkas inimõigustega seotud tööd, mida oli teinud poliitiliste küsimuste komisjoni endine töörühm (muu hulgas vähemuste õiguste ja õigusriigi põhimõttega seotud probleemidega kolmandates riikides). Sellest peale on poliitiliste küsimuste komisjon mõistnud inimõiguste rikkumisi avalikult ja järjepidevalt hukka ning koostanud igal aastal raporteid inimõiguste olukorra kohta maailmas ja ühise poliitika arendamise kohta asjaomases valdkonnas. Lisaks võetakse muid meetmeid. Parlamendiliikmed käivad kogu maailmas valimisi vaatlemas ning tänu parlamendile sisaldavad liiduväliste riikidega sõlmitud majandus- ja kaubanduskokkulepped klausleid, mille eesmärk on kaitsta inimõigusi ja edendada parlamentaarset demokraatiat. Euroopa Parlament hoiab tihedaid suhteid ka kolmandate riikide parlamentidega.
