Näitus
Pärast Teise maailmasõja koledusi asus Louise Weiss otsima uusi väljakutseid mujal maailmas. Teda köitsid kauged maad ja tsivilisatsioonid, mida ta soovis nii ise avastada kui ka teistele tutvustada.
Weiss oli relvakonfliktide põhjusi analüüsiva teadusinstituudi (Institut français de polémologie) kaasasutaja. Lisaks avaldas ta mitmesuguseid kirjandusteoseid: romaane, biograafiaid, näidendeid, esseid ja reisikirju. Kuueköiteline mälestusteraamat „Mémoires d’une Européenne“ (Eurooplanna memuaarid) pälvis 1978. aastal Robert Schumani auhinna.
Ta reisis aastaid etnograafina Aasias, Aafrikas, Lähis-Idas ja Hindustani poolsaarel, oli külma sõja aegsete geopoliitiliste murrangute tunnistajaks ning nägi oma silmaga, kuidas usu-, ühiskonna- ja kultuurimullistused maailma ümber kujundasid. Tema käe all valmis kümneid dokumentaal- ja lühifilme, mida ta Euroopas konverentsiturneedel tutvustas.
Strasbourgis avas Louise Weiss omanimelise sihtasutuse ja hakkas välja andma auhinda rahuvõitlejatele ja rahvaste teineteisemõistmise edendajatele. Alates 2005. aastast annab Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon välja iga-aastast Louise Weissi auhinda Euroopa teemadel kirjutavatele ajakirjanikele.
