Näitus
- aastal asutas Louise Weiss Pariisis erakõrgkooli Nouvelle École de la Paix. „Rahukool“ korraldas Sorbonne’i ülikooli ruumides konverentse ja arutelusid aktuaalsetel rahvusvaheliste suhete, poliitika, majanduse, ühiskonna- ja kultuuriteemadel. Weissi eesmärk oli väärtustada ja propageerida rahu ning vältida konflikte.
Tema ajakiri L’Europe nouvelle (Uus Euroopa) oli suunatud eelkõige valitsevale eliidile, ent Weiss püüdis harida ka laiemat üldsust – üliõpilasi, ärijuhte, õpetajaid ja ametnikke.
Ta kutsus iganädalastele seminaridele esinema poliitikuid, diplomaate, ajakirjanikke, õppejõude, majandusteadlasi ja kirjanikke. Loenguteemade seas olid ülemaailmne majanduskriis, piirid Euroopas, totalitaarsete režiimide esilekerkimine ja Euroopa ühtsus. Kool tegi tihedat koostööd Rahvasteliiduga, muu hulgas praktikate, uurimistoetuste ja Genfi õppereiside kaudu.
- aastate pingeline õhustik muutis aga rahukooli tegevuse üha keerulisemaks. Louise Weiss taipas ruttu, et natsid kujutavad endast suurt ohtu. Weissi lootusi ja jõupingutusi varjutas Kolmanda Reichi propagandaministri Joseph Goebbelsi kõne Rahvasteliidus, kus too kirjeldas hitlerismi kui Euroopa korra uut alustala. Goebbels väitis, et natsionaalsotsialistlik Saksamaa tahab edendada rahvastevahelist rahu.
Weiss nägi selles üksnes ohtlikku fanatismi, mida ta ei suutnud enam taluda. Ta otsustas haridustegevusest loobuda ja hakkas otsima uusi väljundeid. Prantsuse välisministri Aristide Briandi surm 1932. aastal tähendas ka L’Europe nouvelle'i lootuste kustumist. Kadus unistus rahust ja leppimisest Prantsusmaa ning Saksamaa vahel. Euroopa ühtsuse saavutamine tuli teadmata ajaks edasi lükata.
