Näitus
Saksa DV ehitas Euroopa lõhenemise sümboliks kujunenud Berliini müüri 1961. aasta augustis, et takistada elanike väljavoolu Berliini idaosast läände. Müür, mida lääneriigid hakkas kutsuma nn häbimüüriks, pidi linna kaks poolt üksteisest täielikult eraldama. Okastraadiga ääristatud ning vahitornide ja prožektoritega pikitud müür oli kujundatud sõjaliseks rajatiseks, mis sündis lääneriikide ja nõukogude võimu suutmatusest lahendada Berliini küsimus ja lõpetada Teine maailmasõda rahulepinguga. Kuid Euroopa Parlamentaarne Assamblee reageeris kiiresti.
- ja 11. oktoobril 1961. aastal toimus Lääne-Berliinis assamblee poliitikakomisjoni kohtumine. Kuigi assambleel ei olnud võimalik müüri ehitamist otseselt takistada, soovisid selle liikmed näidata, et Euroopa Ühendus on Berliini elanikega solidaarne. Parlamentaarse Assamblee president Hans Furler tegi kohapeal avalduse Berliini olukorra kohta ja kuulutas linna vaba Euroopa sümboliks. Nädal hiljem korraldas assamblee täiskogul Berliini küsimuses avaliku arutelu. Arutelu käigus väljendasid kõik kõnelejad ühehäälselt protesti müüri ehitamise vastu ning mõistsid hukka Ida-Saksa juhtkonna tegevuse, millega nad piirasid inimeste vabadust.
Arutelul osales ka Euroopa Majandusühenduse Komisjoni president Walter Hallstein, kes ühines Euroopa Parlamentaarse Assamblee avaldusega, milles mõisteti hukka Ida-Berliinis toimuvad sündmused.
